Interpreet vajab väärtustamist kogu loometee vältel.
Neljapäeval, 5. veebruaril toimus Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eestvedamisel foorum, mis keskendus kontserdikorraldusele Eestis ja interpreetide rollile selles.
Foorumil esinesid sõnavõttudega aasta interpreedi preemia laureaadid Ivari Ilja, Karis Trass, Aare-Paul Lattik ja Age Juurikas. Pikemate ettekannetega astusid üles Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Kertu Aksiim, ERR-i meelelahutussaadete peatoimetaja Karmel Killandi ja Viimsi Artiumi juht Andreas Väljamäe. Paneeldiskussioonis osalesid Maarit Kangron (Eesti Kontsert), Saale Fischer (Floridante, Eesti Muusikafestivalid), Kadri Leivategija (Heino Elleri Muusikakool), Pille Lill (Muusikute Täiendõppe Keskus, Erakontserdiorganisatsioonide Liit), Ivari Ilja (Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Vestlusringi modereeris Henry-David Varema.
“Meie kontserdikorraldus vajab ümbermõtestamist, liiga kauaks on jäädud korrutama samu kultuuriideoloogilisi stampe, mis on määranud viimastel aastakümnetel kontserdielu kunstilisi valikuid ning mõjutanud suuresti ka rahastamist või siis – mitterahastamist,” sõnas Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.
Arutelust ja ettekannetest selgus, et erinevate tegevuste ja toetusprogrammide näol on hästi toetatud noorte interpreetide sisenemine kontserdiellu. Samuti on tehtud mitmeid samme, et uuenduslike kontserdiformaatide abil haarata uut publikut, eriti noori. Murekohana leiti, et interpreediteekonna olulisim osa, aeg, mil interpreet on loomingulises kõrgvormis, jääb tihti kontserdikorraldajate fookusest välja. Loomulik oleks, et soolointerpreet või väiksem koosseis tooks uue tervikliku kontserdikava publiku ette vähemalt korra paari aasta jooksul. Taolise väga vajaliku regulaarsuse eest hea seismiseks puudub kahjuks hetkel vajalik tugistruktuur ning selge finantsplaan. Lahendustena on olnud juttu nii helikunstniku palga loomisest sarnaselt kunstnike- ja kirjanikepalgale kui näiteks Eesti interpreetide taotlusvooru loomisest Kultuuriministeeriumi juurde, sarnaselt hetkel eksisteerivale Eesti heliloomingu taotlusvoorule.
“Oluline on, et kõrgtasemel interpreet saaks väärikalt tasustatud esinemisvõimalusi Eesti esindussaalides kogu oma loometee vältel. Eriti väärtuslikud on aastad kui interpreet on küpsemas eas ning loomingulises kõrgvormis, mil ta suudab pakkuda publikule omanäolisi ettekandeid ning haaravaid kunstielamusi. Võime olla uhked, et Eestis on nii palju eriilmelisi interpreete, nende tegevus ning publiku ette jõudmine tagab Eesti interpretatsioonikunsti rikkuse ja mitmekesisuse säilimise” sõnab Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema. “Riiklikult rahastatud kontserdielu puhul ei ole õige printsiip, et loominguline väljund sõltub ainult konkreetse interpreedi isiklikust aktiivsusest või hetketrendidest. Avalik raha peaks hoolitsema interpreetide loomingulise elukaare eest. Ehk et me vajame laiemat riiklikku vaadet,” lisab Varema.
Foorumi korraldajad peavad väga oluliseks arutelu tulemusel tekkinud mõtteid ja jätkavad tekkinud küsimustele lahenduste leidmist.