Interpreetide õiglane tasustamine

Märtsikuus valmis Kultuuriministeeriumi tellimusel Civitta Eesti AS uuring „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“, mille raames hinnati kunstniku- ja kirjanikupalga meetme mõju, analüüsiti kuidas on professionaalne loometöö Eestis tasustatud, millised võiksid tulevikus olla loometöö rahastamise aluspõhimõtted ja millised on kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arvu suurendamise vajadused ja võimalused ning loomepalga laiendamise vajadused teistele loomealadele. Selle taustal on eredalt esile kerkinud ka klassikalise muusika interpreetide tasustamise teema.

2. mail toimus Eesti Interpreetide Liidu üldkoosolek, kus võeti sarnaselt näitlejatele ja kunstnikele vastu õiglase töötasu määrad, mis määravad ära honorarid nii solistide kui väiksemate ansamblite tasustamiseks. Tasumäärad on nähtavad Eesti Interpreetide Liidu kodulehel.

Õiglase tasu määrade väljatöötamisel lähtuti Interpreetide Liidus kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasust, mis on ka riigi sihtasutuste kollektiivide töötasude aluseks. Sellest tulenevalt leiti, et professionaalse interpreedi tunnitasu ei tohiks olla väiksem kui 9,4 eurot bruto. Õiglaste tasumäärade kujundamisel lähtuti põhimõttest, et kindlasti tuleb arvestada töömahtu, mis hõlmab kogu ettevalmistusperioodi. Eelmisel hooajal viidi läbi küsitlus interpreetide töökoormuse ja tasude kohta. Interpreetide Liidu liikmed hindavad, et täismahus soolokontserdi ettevalmistamiseks kulub vähemalt 340 töötundi. Duo, trio või kvarteti puhul arvestati ettevalmistusperiood mõnevõrra lühemaks. Lisaks interpreetide endi hinnangutele võeti ansamblite puhul võrdluseks ka suuremates kollektiivides palgatööd tegevate muusikute tööaja arvestus.

Olulise teetähisena interpreetide õiglase tasustamise teema arengus toimus 4. mail Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Pianistide Liidu ühiskorraldusel avalik arutelu interpreedi töö õiglase tasustamise teemal. Debatis osalesid Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, pianist Ivari Ilja, Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, muusikamänedžer ja -produtsent Kadri Tali, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille, organist Aare Paul Lattik, trompetist Indrek Vau ja pianist Marko Martin. Arutelu juhtis Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor professor Henry-David Varema.

Olulise probleemina tõstatus eelkõige see, et interpreet on ühiskonnas nagu nähtaval, kuid Eesti riigi kultuuripoliitika jaoks teda olemas ei ole. Sõnades ta eksisteerib, kuid interpreedi kui loovisiku töö finantseerimine on varjul tugistruktuuride ja korraldajate järjest hägusamaks muutuva rahastuse erinevates kihtides. Kadri Tali tõi esile, et kindlasti tuleks teha kuluefektiivsuse analüüs – ehk milline osa riigi poolt korraldajatele antud toetusest üldse jõuab  interpreetideni. Praegu on see tasu peidetud kontsertidele või festivalidele eraldatavate summade sisse ja interpreet on korraldaja meelevallas, tihti on interpreedid taandatud justkui almusepaluja rolli.

Kultuuriministeeriumi interpreediprogramm

Ühe lahendusena võiks kultuuriministeeriumi juurde luua interpreediprogrammi, sarnaselt heliloojatele. Sellisel juhul saaks kontserdikorraldaja taotleda tasu interpreedile ning oleks olemas pädev komisjon, mis rahasid eraldab. Muusikanõunik Ivo Lille sõnutsi on meil praegu olemas voorud kontserdi- ja festivalikorraldajatele ning kui sealt välja võtta interpreetidele mõeldud tasud, siis tuleks see struktuur uuesti üles ehitada nii, et see oleks loogiline. Eesti Interpreetide Liidu nägemuses oleks see igati mõistlik, sest hetkel on tegelikult interpreet see, kes saab raha viimases järjekorras – siis, kui korraldusliku meeskonna, valgustuse, klaverihäälestuse jm kulud on kaetud.

Helikunstniku palk

Ühe abistava lahendusena interpreetide olukorra parandamiseks oleks kahtlemata väga hea, kui õnnestuks sisse viia sarnaselt kirjanikele ja kunstnikele ka helikunstniku loomepalk. See ei vähendaks aga õiglase töötasu maksmise küsimuse olulisust, sest interpreetide ootus on  saada oma aastatepikkuse töö ja konkreetse esinemise eest eelkõige õiglast tasu, mitte niivõrd toetusi ja abiraha, mis nagu kompenseeriksid olematuid honorare.

Interpreetide tegevus on oluline osa Eesti kõrgkultuurist. Neid inimesi ei saa olla muidugi tuhandeid, kes selles valdkonnas tegutsevad, kuid ilma nendeta pole eesti kultuur maailmas konkurentsivõimeline, arenenud kultuur.

Less is more!

Margus Allikmaa sõnul rahuldatakse hetkel Eesti Kultuurkapitalist rahastuse saav taotlus keskmiselt 38% ulatuses. See hävitab kvaliteeti ja kutsub ka valetama, sest taotlejad pahatihti blufivad oma eelarve üles. Seetõttu on tema ettepanek alustavate sihtkapitalide koosseisudele toetada taotlusi vähemalt 75% ulatuses taotletud summast. See tähendab, et need, kes toetuse saavad, suudavad maksta esinejatele väärilist tasu ja tõuseb kokkuvõttes kvaliteet.

Sama kehtib tegelikult ka Kultuuriministeeriumi taotlusvoorude kohta. Kui toetada suurt hulka kontserdikorraldajaid, kes kõik vajavad ellujäämiseks katet eelkõige tegevus- ja korralduskuludele, siis ei jää esinejatele tasudeks järele peaaegu midagi. See aga tähendab, et tipptasemel interpreete on raske palgata ning kontsertide tase jääb keskpäraseks. Kui ministeeriumi taotlusvoorude juurde tekiks interpreetidele mõeldud meede, kust alla õiglase tasu määrasid interpreetidele raha ei eraldataks, siis kontsertide arv tõenäoliselt väheneks, kuid kontsertide kvaliteet tõuseks ning esinevad interpreetid saaksid õiglasema tasu, mis omakorda aitaks tagada  kõrgel kunstilisel tasemel eesti interpretatsioonikunsti jätkusuutlikkust.

On omamoodi kummaline, et Eesti riigis liigub läbi Kultuuriministeeriumi ja erinevate institutsioonide 2,3% kogu riigi eelarvest, mis on Euroopas teine tulemus (esikohal on Ungari). Loomulikult on selles näites arvestatud kogu valdkonna rahastus, sh sport, kuid siiski annab see lootust, et mõistliku ümberjagamise teel jõuab õiglane tasu ka Eesti interpreetideni. Süsteemis peaks raha olema, kuid küsimus on hetkel see, kuidas ja kelle vahel raha jaotub. Seda enam, et pole alust arvata, et lähiajal ministeeriumile raha juurde tuleb – vastupidi. Kuna raha riigieelarvesse juurde ei teki, peame olema leidlikud ja mõtlema välja uusi koostöövorme. 

Kultuur on ka ettevõtluse ja ettevõtlus kultuuri mootoriks.

Kadri Tali ettepanek on luua ettevõtetele võimalus suunata kuni 3% riigile makstavast käibemaksust vabalt valitud tulumaksusoodustusega kultuuri- või spordiühingule. Seome selle võimaluse kasutamise ettevõtja sooviga panustada omalt poolt minimaalselt 3% (maksimaalselt 10%) eelneva aasta majandusaasta kasumist tulumaksusoodustusega kultuuri -või spordiühingu toetuseks.

See lahendus annab kultuuriorganisatsoonidele ja spordiklubidele võimaluse rahaliste ressursside kaasamiseks ja aitab riigi toel oluliselt kasvatada erasektori panust kultuuri ja sporti.

Kehtiv tulumaksuseadus näeb ette maksuvaba annetamise piirid ning statistika näitab, et maksimaalsest võimalikust annetamise summast kasutavad Eesti ettevõtted ära imeväikese osa. Näide – kui 2021. aastal oleks enam kui 88 tuhat äriühingut kasutanud võimalust suunata maksuvabaks annetuseks kuni 10% eelneva majandusaasta kasumist, oleks võimalik maksimaalne annetussumma olnud kokku pea 880 miljonit.

Tegelikkuses annetas antud paragrahvi alusel vaid 401 ettevõtet kogusummas 5,8 miljonit. Erinevad raportid ja mõttevahetused teemal, kuidas panna (motiveerida) ettevõtjaid rohkem kultuuri ja spordi heaks panustama on aastaid olnud tulemusteta. Seega võib kindlalt väita, et antud võimalus ei täida täna oma eesmärki.

Avalik arutelu interpreedi töö õiglase tasustamise teemal toimus 4. mail 2023 kell 14.00–16.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Eelinfo, sündmuse fotogalerii ning meediakajastuste viited: https://eamt.ee/avalik-arutelu-interpreedi-too-oiglase-tasustamise-teemalhttp://www.emc.ee/ewp/wp-admin/upload.php?item=1264/