Eesti muusikanõukogu initsiatiivil ilmus juba 1994. aastal ajakirja Music in Estonia esimene number. Eesti muusikat tutvustavat perioodilist väljaannet, mis on mõeldud eeskätt rahvusvahelisele lugejale, on välja antud erineva sagedusega, algupoole paari-kolmeaastase intervalliga. Siiski, 12. Music in Estonia ilmus juba 2010, põhjuseks info – aga muusikasündmuste, uute plaatide ja nootide loetelu ning EMNi liikmete kontaktid moodustasid poole ajakirja mahust – jõuline liikumine internetti.
Nüüd, Eesti Vabariigi juubeli aastal otsustas EMN oma ajakirja taas üllitada, loobudes küll uudisnuppudest ning keskendudes Eesti heliloomingu ja interpretatsioonikunsti sügavamale käsitlusele. Seda on loomulikult teinud ka kõik Music in Estonia varasemad numbrid, ent kaheksa-aastase pausi järel võis tunduda, et kõike tuleb n-ö otsast alustada ja uuesti meelde tuletada. On selge, et kogu meie muusikalugu 68 leheküljele ei mahu, ometi peaks professor Toomas Siitani tuumakas ülevaade lugeja järgmisteks artikliteks päris hästi ette valmistama, kusjuures autor ei piirdu sugugi saja-aastase perspektiiviga, vaid stardib „ülelennule“ XII-XIII sajandi vahetuselt.
Kaks järgmist artiklit on teevad sissevaate meie heliloomingusse. Professor Kerri Kotta analüüsib eesti muusikat uue aastatuhande algul ning muusikateadlane Evi Arujärv vaatleb eesti rahvaviisi taastulemist meie kunstmuusikasse, peatudes sellele uue hingamise andnud kolme persooni, Cyrillus Kreegi, Veljo Tormise ja Tõnu Kõrvitsa heliloomingul.
Noor muusikateadlane Liisi Laanemets tutvustab Eesti orkestrimaastikku ning pianistist muusikapublitsist Kai Taal meie kullaprooviga noori interpreete. Eestlase ja koorimuusika suhteid avab Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner ning siinset festivalimaastikku iseloomustab muusikaprodutsent ja pedagoog Marko Lõhmus.
Lühivormis on teada antud Arvo Pärdi Keskuse uue hoone rajamisest ning Eestis tavatult jõulise kõlapinna leidnud rahvusvahelisest muusikapäevast, mil Eesti Muusikanõukogu egiidi all on juba mitmendat aastat 1. oktoobril teoks saanud enam kui sada kontserti üle terve Eestimaa. Kuna Tõnu Kõrvitsa heliloomingut on mitmes artiklis rohkem või vähem puudutatud, oli hea meel trükivalmis ajakirja lisada ka info tema „Lageda laulude“ salvestuse valimisest aasta plaadiks. Veel on ajakirja lõpulehtedel juhitud tähelepanu Eesti juubeliaastat tähistavatele olulisematele välissündmustele.
Music in Estonia koostaja on Tiina Mattisen ja kujundanud Annamari Kenk
Trükis on tasuta levitamiseks ja seda võib saada Eesti Muusikanõukogust.