Eesti Muusikanõukogu lõi kriisinõukoja
Eesti Muusikanõukogu kutsus kokku kriisinõukoja eesmärgiga kaardistada ja hinnata COVID-19 viiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorra mõju ja tagajärgi Eesti muusikavaldkonna loovisikutele, kontserdikorraldajatele, organisatsioonidele ja ettevõtjatele, modelleerida võimalikke tulevikustsenaariume pehmendamaks kriisist tulenevaid lööke ning otsida võimalusi tekkinud ja tekkivate probleemide leevendamiseks. Kriisinõukoda koosneb lisaks Eesti Muusikanõukogu juhatusele kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali, oluliste valdkonna erialaliitude, ettevõtjate ja loomeliitude esindajatest.
Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja: „Keerulisel ajal peab ka valdkond ise aktiivsemalt tekkinud probleemide leevendamisel ja uudsete lahenduste otsimisel kaasa lööma. Kindlasti on riigi võimalused kompenseerida valdkonna kaotusi piiratud. Seetõttu on äärmiselt tähtis omada adekvaatset pilti valdkonna seisukorrast, et abi ja toetus jõuaksid just kõige haavatavamateni”.
Eilsel esimesel koosolekul otsustati kaitsta muusikavaldkonna elujõudu ja jätkusuutlikkust nii praeguse eriolukorra tingimustes, kui ka pärast COVID-19 kriisi möödumist. Kindlasti ei taastu Eesti jaoks nii enesestmõistetav, vilgas ja rikas muusikaelu probleemideta ning ka pikalt vinduma jääva kriisi lahendamiseks tuleb varakult valmis olla.
Otsustati välja töötada edasiste valdkonnauuringute metoodika ja vähemalt kolm stsenaariumit eriolukorra erineva võimaliku arengu ja kestuse puhuks. Nõukoja liige Rasmus Puur tegi ettepaneku pöörata pilk valdkonna eakate poole, olla hooliv ja märkav. Rõhutati kriisist tulenevat tihedama koostöö vajadust kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali, kohalike omavalitsuste, EAS-i jt-ga.
Eesti Muusikanõukogu 13. märtsi üleskutse peale kaardistada ärajäänud muusikasündmusi ning hinnata loovisikute ja korraldajate võimalikke kahjusid, on 18. märtsi seisuga laekunud, olenemata žanrist, tegevus- või omandivormist ligi 624 kirjet. Saadud andmete alusel jääb ajavahemikus 27. veebruar kuni 30. mai ära 949 muusikasündmust või esinemist, 11% nendest välismaal. Samuti saab kogutud andmetest aimu juba tehtud kulutuste, saamata jäänud honoraride ja piletitulu kohta. Ärajäänud sündmuste hulk on tegelikult veelgi suurem, kuna selles ei kajastu riigi sihtasutuste poolt kavandatud ja ärajäänud muusikasündmused.