2022 juunis möödus 30 aastat Eesti Muusikanõukogu asutamisest. Tähtpäeva märkimine jäigi pigem aasta teise poolde: septembris möödus 100 aastat EMNi asutaja ja esimese presidendi, muusikateadlase ja helilooja Leo Normeti sünnist, novembris korraldati koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga konverents „Eesti helikunsti ja muusikakultuuri arengusuunad“ ning nüüd siis nägi trükivalgust EMNi trükise värske number.
Seda Eesti muusikat ja muusikuid käsitlevat ingliskeelset trükist on EMN (perioodiliselt) välja andnud aastast 1994, eesmärgiga laiemalt tutvustada Eesti helikunsti, sealhulgas oma liikmeskonna saavutusi. Nii on trükist saadetud Rahvusvahelise Muusikanõukogu liikmesorganisatsioonidele ja ka Eesti saatkondadele ning jagatud mitmesugustel rahvusvahelistel muusikaüritustel. Music in Estonia eelmine, 13. number ilmus aastal 2018.
Kui kümmekonnas numbris moodustas ligi poole Music in Estonia mahust mitmesugune info Eesti muusikakalendrist EMNi liikmete kontaktideni, siis nüüdseks on keskendutud helikunsti eri aspekte peegeldavatele artiklitele. Seekord mahub teabe kategooriasse ehk põgus ülevaade Eesti saarte muusikafestivalidest ning viimaste aja „Aasta Klassikaalbumite“ tutvustus – seda auhinda on Eesti Muusikanõukogu initsiatiivil koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga Eesti muusika-auhindade galaüritusel välja antud aastast 2014.
Kaheksas mahukamas käsitluses analüüsib Kerri Kotta Eesti uut muusikast 21. sajandi kolmanda kümnendi alguses ning Margus Pärtlas Eesti muusika- ja teatriakadeemia rahvusvahelist haaret, meie noorema põlvkonna tippinterpreete ja Eesti interpreetide liidu tegevust tutvustab Taavi Hark ning meie viimase aja koorimaastikku Ene Pilliroog, EMNi 30 tegevusaastale vaatab tagasi Marko Lõhmus. Tähelepanu saavad ka juubilardirigendid: Järvide dünastia fenomeni avab Toomas Velmet ja intervjuu annab Rahvusooperi kunstiline juht Arvo Volmer. Kui Music in Estonia eelmine number vaid näitas vastavatud Arvo Pärdi Keskuse imelist hoonet, siis nüüd kirjutab Karin Rõnglep APK mitmekesisest tegevusest.
Music in Estonia koostaja on Tiina Mattisen, tõlkinud Neuma Tõlkebüroo, kujundanud Annamari Kenk.
Trükis on tasuta levitamiseks ja seda võib saada Eesti Muusikanõukogust.
Eesti muusikanõukogu initsiatiivil ilmus juba 1994. aastal ajakirja Music in Estonia esimene number. Eesti muusikat tutvustavat perioodilist väljaannet, mis on mõeldud eeskätt rahvusvahelisele lugejale, on välja antud erineva sagedusega, algupoole paari-kolmeaastase intervalliga. Siiski, 12. Music in Estonia ilmus juba 2010, põhjuseks info – aga muusikasündmuste, uute plaatide ja nootide loetelu ning EMNi liikmete kontaktid moodustasid poole ajakirja mahust – jõuline liikumine internetti.
Nüüd, Eesti Vabariigi juubeli aastal otsustas EMN oma ajakirja taas üllitada, loobudes küll uudisnuppudest ning keskendudes Eesti heliloomingu ja interpretatsioonikunsti sügavamale käsitlusele. Seda on loomulikult teinud ka kõik Music in Estonia varasemad numbrid, ent kaheksa-aastase pausi järel võis tunduda, et kõike tuleb n-ö otsast alustada ja uuesti meelde tuletada. On selge, et kogu meie muusikalugu 68 leheküljele ei mahu, ometi peaks professor Toomas Siitani tuumakas ülevaade lugeja järgmisteks artikliteks päris hästi ette valmistama, kusjuures autor ei piirdu sugugi saja-aastase perspektiiviga, vaid stardib „ülelennule“ XII-XIII sajandi vahetuselt.
Kaks järgmist artiklit on teevad sissevaate meie heliloomingusse. Professor Kerri Kotta analüüsib eesti muusikat uue aastatuhande algul ning muusikateadlane Evi Arujärv vaatleb eesti rahvaviisi taastulemist meie kunstmuusikasse, peatudes sellele uue hingamise andnud kolme persooni, Cyrillus Kreegi, Veljo Tormise ja Tõnu Kõrvitsa heliloomingul.
Noor muusikateadlane Liisi Laanemets tutvustab Eesti orkestrimaastikku ning pianistist muusikapublitsist Kai Taal meie kullaprooviga noori interpreete. Eestlase ja koorimuusika suhteid avab Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner ning siinset festivalimaastikku iseloomustab muusikaprodutsent ja pedagoog Marko Lõhmus.
Lühivormis on teada antud Arvo Pärdi Keskuse uue hoone rajamisest ning Eestis tavatult jõulise kõlapinna leidnud rahvusvahelisest muusikapäevast, mil Eesti Muusikanõukogu egiidi all on juba mitmendat aastat 1. oktoobril teoks saanud enam kui sada kontserti üle terve Eestimaa. Kuna Tõnu Kõrvitsa heliloomingut on mitmes artiklis rohkem või vähem puudutatud, oli hea meel trükivalmis ajakirja lisada ka info tema „Lageda laulude“ salvestuse valimisest aasta plaadiks. Veel on ajakirja lõpulehtedel juhitud tähelepanu Eesti juubeliaastat tähistavatele olulisematele välissündmustele.
Music in Estonia koostaja on Tiina Mattisen ja kujundanud Annamari Kenk
Trükis on tasuta levitamiseks ja seda võib saada Eesti Muusikanõukogust.